NO NYYD SIIS VEIDI PAEVAKAJALISEMAT

Tana on juba28. november ja minul yks jalg pisut paistes. Liigun ringi kergelt liibates. Kaisime bossi autojuhiga kohalikus polikliinikus. Arst oli bossi hea tuttav. Boss soovitas mul registreerimisel tema nime sulgudesse panna ja saingi kiiremini letti. Kirjutas miskit salvi ja tablette ja kaskis hommikul ja ohtal enne salvitamist jala kuuma vette torgata.
Juba yle nadala andisid pakad end tunda, aga pyhabaohtune Kristiina synnipaevamasu maja katusel pani ikka lopliku poona. Hyppasin ja kargasin ja eks ma siis seda va Kaera-Jaani teistele esitades ikka jala ara porutasin. Ei vaga meeleolukas ohtu oli.
Meeleolu hakkas pihta juba lauba ohtal, kui Vahur ja Kulpa saabusid ja kell juba yle sydaoo oli. Enne joonistasime salaja Theresa toas majarahvaga Kristiinale synnipaevakaarti. Jaapani Hiro voltis veel lahedaid vaikseid loomi, mille sisekyljele kleepisime. Koige agedam oli pingviin. Selle voltimise pean kyll selgeks oppima talt.
Enne shoppasime Lytfuga pisut parast tood kompaniile lahedalasuvas Bigshopperi poes. Meie moistes on see ypris pisikene poekene, kus natuke igat kraami. Indiamoistes aga sattusin esimest korda siinoldud aja jooksul asutusse, kust lopuks ometi leidsin selliseid vajalikke asju nagu nagisid seinale, kruusid mulle ja Kristiinale ja kyynlad tema synnipaevatordile. Kuna sattusin esimest korda nii normaalsesse poodi, siis vaene Lytfu ikka kannatas minu taga ootamise all. Poes oli seina peal selline tahvel, kuhu siis ilmselt iganadal muudatusi sisse kirjutatakse. Et kui ostad mingi konkreetse shampooni, siis saad selle seebi tasuta ja kui osta selle vargi, siis saad jalle mingi teise konkreetse vargi tasuta. Jube jabur! Tahtsin pildistada, aga nagu loll ikka kysisin enne ja muidugi ei lubatud. Uksepealne turvamees jollitas ka syngel pilgul.
Tahistasime siis meie toas vaikselt Kristiina vananemist. Hiro oli ei tea kust maaalt yhe valge india veini valja volunud. Siin ei pidand ju yldse veini myydama. Pudel oli vaike, tuli varsti viinale yle minna. Kyyslauk ja juustuga must leib ja viin...mmmmotelge!
Leib oli muide seesama, mille eestist 12. novembri hilisohtal kaasa ostsin. Kylmkapis paris hasti sailinud.
Pyhaba siis voeti Hallilaps lauldes vastu. Laual oli Kristiina nimega kohalikus pagariaris tehalastud vahukooretort ja Lytfu meisterdatud munapuder.
Laksime siis lopuks ometi sinna Pink Citysse. Oigemini joudsime kaia vaid yhes kuulsas vanas majas (voiks oelda isegi et lossis), mille yks maharaja (u. 1710 vms.)kunagi oma naistele ylevalt korgelt linnavaatlemiseks ehitanud oli. Edasi soitsime linnast u. 10 km. kaugusele kindlusse Amber Forti. Piletoor oli age mees - turbaniga ja hoidis iga napu vahel eriraha patakat. Yritasin pildistada, aga no mida sa ikka mooda auklikku teed kulgevas bussis korda suudad saata.
Kindluses nagin ka siis esimest korda elevanti. Seal saab nimelt lasta ennast elevandi seljas maest yles kindlusse soidutada, aga see mottetult kallis. Seisin ja vaatasin kohe pikalt neid loomi paris lahedalt. Nad nagid kuidagi vaevatud ja araaetud valja ja silmad olid nii kurvad-nii kurvad, et mul juba tuligi vesi silma.
Tshillisime mooda kindlust paris pikalt. Iidsed seinad olid kohati kaetud bambusest tellingutega, kus siis ka kamp ahvisid ringi kolkus ja inimesed samal ajal tood tegid. See nende ehitamise ja tellingute vark naeb siin visuaalselt paris age valja. Siuke nagu mingi vorgustik on ymber majal.
Kulpa ja Vahur kohtusid juhuslikult 4 eesti neiuga, kellest 1 osutus tema klassioeks...ehh maailm vaike kui konnatiik...
Ohtal tegime kodus veel pannkookisid ja edasi voite lugeda ka sellisest kohast: http://meieindias.blogspot.com/ ja veel voite lugeda ka http://nulku.blogspot.com/

Kell laheneb siin nyyd toopaeva lopule. Ohtal lahme kambaga kinno. Loodan, et saab age olema
Tsauhka!