Monday, November 27, 2006



MOODA KORBET AJASID RINGI SIUKSED SUURED PORNIKAD. JA NEID OLI PALJU. TEKITASID LIIVALE VORRATUID MUSTREID


























ODUSAID HETKI KAAMELITRIPILT

Vaguni laes olid siuksed suured propellerid, mille vois ise sisse lylitada.

KÕRBETRIPP 17.-19. november

Nyyd siis lõppude lõpuks pajatan pisut meie meeletust kaamelisafarist.
Saabusime meie siis just parajasti Indiasse (te pole Indias kainud?) ja magasime terve ohtu, oo ja pool paeva ka veel otsa. Ja juba toimuski esimene nn. traineedinner. See on kord nädalis selline õhtusöök kuskil restoranis või pubis, kus traineed (eesti keeles praktikandid) erinevatest majadest kokku saavad ja infot vahetavad, kes plaanib nädalavahetusel kuskile reisida ja otsib kompanjone, kes lahkub ja jätab hyvasti, kes plaanib synnipäeva pidada jne.
Yhesõnaga jõudis seal meieni info, et neljapäeva õhtul minnakse kõrbesse kaamelisafarile! No loomulikult oli see meile sooduspakkumine, kes me polnud veel tööd alustanud ja saime kergemalt vabu päevi võtta.
Kuna teistel olid piletid juba ostetud, siis pidime omalkael neid hankima minema. Ilma yhe lahke aieseccarita poleks see meil onnestunud, siiski vottis peaaegu terve paeva ara.
Niisiis neljaba hilisohtal kohtusime meeletus ja ypris rapases Jaipuri raudteejaamas teiste majade inimestega. Majadel, kus traineed elavad on siin siuksed nimed nagu Black House, White House, Orange House, meie oma on Swatis House.
Kokku oli meid 15 pealine kamp, mis koosnes enamjaolt naistest ja vaid 3 tyybist. Hollandlasi on siin ka kenake kamp – 4 voi 5 tykki kogunisti, siis veel yks äge rastajuustega Austraalia naine Gallen, kes on nagu kergelt hipi, obluke jaapanlanna Reiko, veel yks austraalia naine, yks itaalia naine Valentina, kes naeb valja nagu soomlane v. Eestlane. Inimesi igsuguseid. Koik esmapilgul ypris ladna olemisega.
Raudteejaam oli suur ja ypris rapane, koikjal tekkidega maas lamavad inimesed, perroonil vanged aroomid, seisva rongi all vois silmata suuri jooksvaid rottide kogusid.
Rong jai hiljaks nii u. 1,5 tundi! Lopuks oma kohad leidnud hakkas vagunisse saabuma laigulisi sodureid, monel rippus johker pyss yle ola. Koik jollitasid meid lakkamatult. Vaguni tyyp oli Sleeper class 2, mis tahendas platskaardityypi ylitolmust keskkonda, kus tostes yles alumise pingi seljatoe sai moodustada kolmanda lavatsi magamiseks. Niisiis yhes vahes 6 lavatsit. Yks laiguline sojard jatkus ka meie vahesse alumisele lavatsile. See toi oo jooksul kuuldavale kohutavaid roginaid ja joi viskit.
Sattisime koik kotid pingi alla Galleni trosslukuga lukku ja votsime oma vaarisesemed nagu kaamera jms. magamiskoti sisse. Ega eriti magada ei saanudki, hommiku poole vist pisut. Soit kestis u. 13 tundi. Kui hommikupoole kaed magamiskoti peale tostsin, tabas mind kerge shokk – see oli kaetud paris paksu yhtlase tolmu ja liiva kihiga. Minu uus magamiskott...Maastik oli yhtlane tasane ja korbeline, avatud ja trellitatud akendest tuiskas sisse liiva ja tolmu. Paras katsumus.
Jaisalmeris oli palav parastlouna ja raudteejaama ymbritsesid edevad mustade tuttide ja muude kaunistustega ehitud rikshad. Meid laaditi kahe dzhiibi peale (need olid vist broneeritud hotellist vastu saadetud) ja lendasime labi linna hotelli poole.
Tegemist vist ysna vaikse linnaga, kus mae otsas 600 a. Vana kindlus koos templitega.
Hotell oli age: GOLDEN CITY with swimming pool. Omanik ise vottis vastu ja oli yldse ladna mees.
Laksime kogu kambaga jarve aarde paikseloojangut kaemaVaegade romantiline miljoo – paviljon vee peal ja saab paadiga soita, kuskilt kostsid nagu mingid palvetamisemoodi helid...odus. Ohtust soime hotelli katuserestoranis, esimest korda proovisin India olut. Nimi on vist KINGFISCHER ja pudel on vist kolmveerandliitrine (ah ei minu pea neid numbreid kinni pea). Siin myyaksegi olut ainult nii suurtes pudelites. Tyytu- alati ei taha ju nii palju korraga... Oli paris joodav, aga eesti kraam on ikka sehvim. Nautisime tahistaevast ja odusat ood.
Hommikul tutvusime selle iidvana kindlusega. No kyll seal imekitsastel tanavatel oli ikka igast sehvi tekstiilikraami! Kui miski pluus vai kleit ei istunud oldi kohe valmis kymne minutiga parajaks omblema. Mees istus kohe masina taga laskevalmis. Murdusin lopuks ja yhe ageda seeliku ikka ostsin ka. Templitesse ei joudnudki, sest kaotasime teised ara ja otsisime neid. Seal jube kitsastel tanavatel aga on keeruline liikuda, sest vaatamata olematule ruumile tulevad sulle vastu mootorrrattad ja igalpool tolknevad lehmad. Keerab ikka yks sull risti ette ja siis sina pead tykk aega passima, et millal ta suvatseb ykskord jalle eest ara keerata. Lopuks siiski kohtusime ja soit dzhiipidel korbesse vois alata.
Tee peal tegime vaikse peatuse pisikeses kylakeses, kus olid kurjad vaiksed poisid, kes karjusid NO PICTURE-NO PICTURE. Yhed poseerisid meie poiste paikseprillidega pildistamise jaoks ja siis panid jooksu. Jey pidi elu eest jooksma, et prillid tagasi saada. Taielik tsirkus.
Lopuks olimegi kohal. Yhes vaikses kylas, kus mustaks varvitud silmaaukudega lapsed kohe uudistama tulid ja muudkui tahtsid, et me neid pildistaks. Kaamelid ootasid ka. Igayhe jaoks yks. Noja siis me soitsimegi – KAAMELI SELJAS! Ikka paras jonksutamine oli, aga vagev oli sealt ylalt vaadata seda korbe ilu.
Ohtal tegi kohalik mees lokkel meile syya ja kypsetas chapattisid. Parast paikseloojangut laheb siin ju mats kohe pimedaks. Kyll oli ia lokke aares istuda ja olut limpsida!
Parast kukkusin jalle laulma. See, nagu nyyd hiljem selgunud on, oli vaike viga. Nyyd muudkui kogu aeg igalpool noutakse, et Tuuli laula ikka seda laulu, mis sa korbes laulsid.
Magasime lageda taeva all madratsitel magamiskotis. Kyll oli palju tahti! Hommik oli taas kaunis ja palav. Tegin silmad lahti ja kohe labi poosaokste paistis suures plaanis rohtu krompsutava kaameli pea. Soogiks keedeti lokkel mune ja praeti saia ja tehti teed. Soitsime veel veidi nende kyyrulistega ja siis saigi safari labi.
Tagasi Jaisalmeris kaisime hotellibasseinis ujumas ja parastlounal asutasime end jalle tolmusele rongile. OO rongis sarnanes eelmisele. Jalle 13 tundi. Eriti vist jalle ei maganud. Kodus joudsin vaid tunnikeseks pikali visata, kui juba tuli toole minna. Ja see veel minu esimene toopaev pidi olema.
Ei no ikka age tripp oli!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home