NELJAPAEV 14. DETSEMBER

Hommikul yritasime tulutult mostliku hinnaga rikshat leida. Laksime muudkui mooda teeserva edasi ja avastasime, et ka seda tanavat mooda liigub public transport e. buss. Kahe erineva bussiga kombunnides joudsime isegi meie Leziis Restaurantini valja. Hommikune tooleminekukamp on meil tavaliselt: Odile, Lytfu, Seth ja mina.
Kompanii varavas avastasin, et ka yks meie varavavahtidest on oma juuksed mingi nipiga punaseks varvinud. Mulle on juba monda aega tanavapildis silma hakanud, et vanemad mehed siin kaivad punaste peadega ringi. Valja naeb see toesti enam kui totter! Poodidest olen yritanud naturaalset Henna juuksevarvi leida, aga keegi ei saa aru, mis ma tahan ja pakuvad mulle igast Loreaali ja muud jama. Nyyd siis kasutasin juhust ja asusin umbkeelset onu pinnima, et mis varviga ja kust varv saadud. Lopuks oli kamp uudishimulikke mehi koos, kellest yks onneks purssis inglishit ja suutis lopuks selgeks teha, mis nimega asja ja kust ma peaks kysima.
Ja oh imet ohtul lopuks leidsingi vajaliku kraami yhest meie tanava poest 15 rupsiga. Ega seda muidugi ei tea, mis varvi mu pea lopuks olema saab...kogun veel mone nadala julgust enne kui pahe julgen maarida.
Toopaev laks taielikult nahka, sest mu arvutipliiats ei tootanud kohe mitte. Vahetati patarei, toodi uus pliiats ja tehti mitu imet, aga ikka ei midagi. Tavalist hiirt mulle ka siiani veel toodud pole. Minu kysimise peale oeldi, et PC ja muu tavaar on poest tellitud, kuid pole veel kohale joudnud.
Ohtal viis tookaaslane mu kesklinna peapostkontorisse, kuna pidin yhe tahtsa paberi viivitamatult Eestisse saatma. Tahtsin siis juhust kasutades ka marke osta, et postkaarte saata. Mul juba ammust ajast kaardid kodus ootavad, aga pole aega olnud kirjutada, veel vahem kuskilt marke otsida. Neid siin eriti kuskilt mujalt ei saa kui postkontorist. Kuna lahenes toopaeva lopp, oledi, et marke ei ole ja tulge homme uuesti...no what a fakk!? Ytlesin, et ma ei usu seda ja mu tookaaslane siis voitles ja yks mees viis ta lopuks kuskile taharuumidesse ja nad olid tykk aega ara. Lopuks saabus onnelik Rishi kaes 10 ilusat lohnastatud marki ja ytles, et mees oli kuskilt speissl kapist luku tagant need valja toonud ja oelnud, et need on eriti speissl margid. Ohtul avastasin kohalikust ajalehest reklaami, kus need margid peal ja kiri, et coming soon. Waau!
Toesti speissl vark.
Siis sain Kristiinaga Levise poe ees kokku (ta tootab seal ligidal). Piilusime yhte Adidase poodi, kus ka Benettoni kraami myydi - hinnad olid nagu meil - kohutavad!
Saabus Kristiina extookaaslane motikaga ja viis meid yhte no. vabaohupiimabaari. Soitsime motikaga kolmekesi. Paris hullus liikluses. Vahepeal oli ikka ohtlikke kurve ja pidurdusi ja....syda saapasaares. Yhest pagaripoest leidsime 12 rupsiga tumedat varvi leiva, aga nagu hiljem selguson maitse sama nagu saial. Pisike pettumus. Aga pahklikypsised olid head ja maitsesid ysna koduselt nagu meil Eestis.
Koht asus suur piimakombinaadi korval ja oli siuke ilusa suure varviliste tuledega valgustatud purskkaevuga ja taimestikuga. Aint pisut kylm hakkas seal pikapeale.
Joime kakaod ja soime jaatust ja kypsiseid. Proovisime ka yhte india spetsialiteeti magusat kuuma piima safrani ja pahklilaastudega. Seda serveeritakse siin glasuurimata savist potsikutes.
Paris hyva ryybe oli!
See Kristiina extookaaslane (no ei suuda nime hetkel meenutada) on esimene hindu siin, keda kohanud olen, kes pole taimetoitlane. Kogu tema perekond pidi liha sooma. Ta on oppinud juveliiriks ja omab nyyd vaikest juveelitookoda. Disainid teeb ise. Paris sobralik ja moistlik mees tundus hindi kohta olevat.
Soidutas meid veel siis yhele juurviljaturule, kust sain lopuks ometi yle pika aja igast frukte. Meie tanavast void vaid banaane ja ounu leida.
Lopuks kaisime veel Kristinkaga yhest kaltsukast labi, ostsin yhe sooja kampsiku - kulub siin paris marjaks ara.
Ja veel leidsime kodutanavast kasitootarvete putka. Kovasti laks aega, et valida valja sobivat varvi mulineed, ka tikkimiseraami ostsin. Delhis yks mees tanaval nimelt myys mulle miskid speissl tikkimisenoelad ja ma tahass juba kangesti proovida, kas need ikka nii tootavad nagu ta mulle naitas. Nyyd on puudu veel riie, kuhu tikkida.
Koik see kokku vottis jalle niipalju aega, et koju joudsime hilja.
Mnjahh. Homme ka paev!
Muide, mu esivanemad ja tadi koos tytrega toesti tulevadki Indiasse!!! Jaanuari lopupoole!
Juhuu!