TEISIPÄEV 12. DETSEMBER

Hommikul kylastasime Theresa ja Krõõdaga, (Kristiina pidi enne ootamatult aeganõudvaks ja kurnavaks osutunud kohalejõudmist tööle pöörduma) probleemsete laste keskust nimega Ladli. Paljud lapsed on seal kodutud ja pärit tänavalt ja õpivad seal esimest korda numbreid ja tähti. Samuti valmistavad nad igast pärlitest ja vääriskividest ja hõbedast ehteid, mida siis ypris soolase hinna eest osta võib. Aga sellega toetadki sa seda keskust ja neid lapsi siin. Kohutavalt armas ja rahulik paik oli see. Saabudes tõmbas yks sympaatne tytarlaps meile punase värviga otsaette täpi – TILAKI ja vajutas mõned riisiterad peale. See on selline täpp, mis on siis sinu õnnistuseks ja tervituseks.
Kylastus sai teoks yhe seal vabatahtlikuna töötavale traineele Chloele Inglismaalt. Tema siis näitas ja tutvustas paika. Keskust toetavad veel mõned välismaised ja piiritagused eraisikud, valitsus ja ka Soome (või oli see keegi eraisik v. organisatsioon Soomest..). Parajasti töötaski seal ka yks vabatahtlik tytarlaps Soomest ja õpetas lastele matemaatikat.
Tööle jõudsin alles kella 12 paiku. Pisut piinlik oli kyll väravas nii hilja oma allkirja kirjutada.
Täna oli meile tööle saabunud ka yks Hollandlannast trainee Esther, kes oma eelmise töökohaga rahul polnud ja nyyd meile myygiosakonda Lytfule kollegiks tuli.
Päev veeres nigu hernes õhtusse ja teha ei jõund miskit olulist. Loomulikult ei saabunud ka täna õhtuks ei hiirt ega PC-d.
Lytfu ylemus mr. Shailendra tahtis mu disaine näha. Olin pisut hirmul, et mine tea, mis arvab, aga tundus, et mõnega jäi täitsa rahule...ei tea, kas ikka jäi. Homme mine tea, mis big bossile Rishile räägib...Ei tegelt on tegemist sympaatse ja asjaliku inimesega ja vaevalt, et ta näkku valetaks.
Täna nägime tööl koju u. 5 erinevat pulmarongkäiku. Mainisin vist juba, et siin on praegu soodne aeg abiellumiseks ja seda tehakse massiliselt. Igal rongkäigul on oma puhkpilliorkester ja eriti uhke tikitud tekiga kaetud valge hobune ratsanikuga ja suuri piklikke põlevaid lampe hoidvad mehed ja tantsivad lapsed ja vastavalt rahalistele võimalustele ka ilutulestik. Paljusid traineesid on siin ka kohalikku pulma kutsutud, mul pole seda õnne veel osaks langenud. Tahass ju ka kaeda, aga kyll ma jõuan. Ega ma veel niipea tagasi kipu...
Täna selgus, et mu suguvõsa on ka väikest viisi ullus lännu – ema-isa-tädi-täditytar saabuvad jaanuari lõpus Delhisse! Eino, tõepoolest ikka uskumatu tundub see asi veel...
Aga piletid olla bronnitud.
Niiet tulge aga kõik jah Indiasse! Aga soovitavam oleks märtsialguse poole, sest siis hakkavat ilmad jälle soojemaks minema. Meil siin Jaipuris ja Delhis, aga ega ma pole ju eriti kuskil siin kaugemal käinud, lõunapool on kindlasti soojem.
Meil siin päeval ikka päike särab ja soe on ka, kohati ikka päris palav, aga tuul juba viluvõitu ja õhtuti päris jahe. Olla isegi kohati öösel vaid +5 ja +8 kraadi olnud kuskil.
PÄIKEST-PÄIKEST-PÄIKEST-PÄIKEST-PÄIKEST!!! KASKE-KASKE.