KOLMAPAEV, 13. DETSEMBER

Täna hommikul sõidutas ländlord meid veel viimast korda autuga poole maa peale. Homme lendab kogu perekond tykiks ajaks Euroopa tripile. Swati (peretytar ja aieseccar) läheb vist Inglismaale mõneks ajaks õppima ja ländleidi e. Aanti nagu me teda siin kõik kutsume lendab ländlordiga koos Hollandisse oma seal õppivat poega kylastama.
Ländlord pakkus veel hommikul Lytfule oma autot kasutada, kui ta ära on, aga Lytfu keeldus viisakalt viidates ysna tõenäolistele kahjulikele tagajärgedele tulevikus. Siin ju kogu liiklus nigu Inglismaal täiesti vastupidine.
Edasi kapates nägime suure tänava ääres esimest korda Paradiisilindu! Yritasin teist kuidagi pildile pyyda, see aga muudkui siblis eest ära.
Yks rikshamees õnnestus ka 10-ka eest ära rääkida. Bussiga oleks läinud kahepeale 8 rupsi, aga palju kauem aega. Polegi ammu bussiga tööle sõitnud. Nyyd ei tea, kas enam sõidamegi – ostsime ju Lytfuga kahepeale Jay vana jalgratta ära, 400 rupsi eest, et tööl käima hakata.
Seisab teine juba eelmisest nädalist saadik siin meie toas, aga sõitma pole jõudnud veel minna. Eks ta yks paras vana sara on, päris stiilne muide.
Tööl erilist arengut ei toimunud. Mr Shailendra ytles, et näitaksin oma disaine boss Rishile, et äkki õnnestub mõni isegi kudumisse saata, et jaanuaris Saksamaal toimuvaks messiks valmis jõuda...no miks nad varem ei öelnud, et nii viimane minut. Ma oleks siis pisut vähem logelenud ja ajakirju lehitsenud. Nyyd siis jääb veel homne neljapäevane päev, et miskit surematut luua.
Töölt koju sõites nägime jälle mitmeid käimasolevaid pulmarongkäike-tseremooniaid.
Õhtul pidi traineedinner toimuma, aga me ei vinninud minna – nii väsinud oleme kogu aeg. Läksime Kristiinaga hoopis kõrvaltänavasse jalgrattaga proovisõitu tegema ja shopingule. Päris äge oli – kõik vahtisid ja naersid, kuidas kaks valget tshikki arglikult jalgrattaga konarlikul teel ukerdasid. Kristiina ees ja mina pakikal, polsterdis tagumiku all.
Soetasime endale vajalikke majapidamistarbeid nagu 10 riidepuud ja pesunööri ja piima ja mahla ja kohalikku nätsu ja kohe, kui miskid kypsised v. shokolaad silma alla satuvad, siis peab ju ikka magusat ka ostma. Päris ägedad sportimisepiltidega kypsised sain!
Osadel neist on kujutatud kriketimängijat – see ju siin kohalik sportmäng number yks.
Tõesti, kui nädalivahetusel ringi liikuda, siis võib igalpool väljakutel silmata keppidega jahmerdavaid inimkogumeid.
Sõin kõik kypsised ka ilusti kõik korraga ära, terve paki. Nyyd peab vist hakkama homsele sportimisele mõtlema...
Seadsime kodus veel oma elamist käepärasemaks. Kristiina va pedant jälle koristas ja pesi põrandat ja nyyd peseb veel pesu kaa. Mul väiksed syymekad...järgmine kord tuleb asi nyyd ikka ka minul ette võtta.
Kell on jälle nigu lipsti 1.37 öösel!
Nomaitea kohe...ei ole meiesugustele vist ette nähtud seda varamagamaminemise värki.