RASKE REEDE, 22. DETSEMBER

Hehh, juba jalle yks nadal labi, peaaegu - siin peab ju ka lauba toole tulema. Haige systeem!
Inimesed ei saa aru, et kui nad tsipa vahem tooajal relaxiksid, siis voiksid nad vabalt laupaeval mitte toole tulla, aga no kussa sellega.
Mis siis toimunud vahepeal on...ei muud, kui et Kristiina toesti soitiski ara, lounasse. Ei teagi, kuidas tal seal laheb...saatsin eila sonumi, vastust pole veel saanud. Vaatasin meie suure kaardi pealt seda Jaipuri ja Bangalore (sinna Kristiina just lendaski) vahemaad ja hirm tuli peale. Nii suur oli see!
Meie kaisime trainee dinneril sedapuhku yhes atmosfaarilt Von Krahli meenutavas kohas nimega Cafe Kooba. Erinevalt Krahlist saab seal aga ka odusalt katusel istuda, soojendavate sytega ahjukesed tuuakse ligi, et kylm ei hakkaks ja...lahe koht, aint hinnad jalle pisut korged. Lubasin endale siiski mingi kanaga wrapi ja ingveritee. Kokku lax 180 rupsi!!! Sulaselge roovimine.
Yle pika aja sain siis taas ka eesti naiskadega jutelda - Krooda ja Anuga. Anu laheb homme kaheks nadalaks sopradega Goasse...ehh, kadedaks kohe teeb...tahass ju kahh sooja ja mereaarde. Aga ma lihtne inime pean vahemaga leppima. Tripp Udaipuri ja MT Abusse tundub ka ypris OK tulevat. Lahkume pyhaba sydaoosel ja u. kella 9-ks hommikul peaksime juba Udaipuris olema...ponev-ponev. Tagasi jouame kolmaba ohtal kella 23 paiku.
Eila, neljaba ohta tegin siis esimest korda endale ise syya - viskasin pannile paprika, tomati ja kaks muna, juurde soin juustusaia - nii simpel, aga kohutavalt hea tundus. Niiet algus on tehtud. Pole harjunud ainult taimset toitu tegema ja esialgu tundub, et voimalusi napib, aga eks tule siis rohkem ajusid hakata kasutama retseptide leiutamisel.
Ohtal kaisime Black Housis Kahe hollandlanna ja kanadalanna lahkumispeol. Taitsa tore pidu oli jalle, rahvas tantsis ja oli onnelik. Mul aga jalle bad karma - kaotasin oma toa votme ara, niiet yritasin elutoas diivanil pisut soba silmale saada, aga ega eriti ei onnestunud - kylm ja igast haaled ja, niiet voibolla magasin miski tunnikese, mitte rohkem. Siinse Aieseci president Ankit, kes ka meie majas elab yritas tulutult suure kiviga mu lukku lohki lyya. Hommikul palusin teener Anubilt abi. Haamri ja tangidega onnestus yks kinnitus lahti lyya, niiet hommikul u. 8 ajal paasesin siis lopuks koju. Lopp hea, koik hea, aint magada tahass. Ja nyyd ju veel see jama, et kui ostangi uue luku, pole seda kuhugile kinnitada, sest vajalik jubin sai ara rikutud. Tegelt on lihtne asi, aga kodus on ainult parajalt juhm peretytar Swati ja umbkeelne teener Anub. Kohutavalt raske on neile midagi selgeks teha. Soidame ju nyyd ara ja hasti ikka ei tahaks oma tuba ainult lihtsa riiviga suletuks jatta. No maitea, mis jama meil Kristiinaga nende lukkude ja votmetega on, see pole nimelt mitte esimene selleteemaline intsident.
Katsun siis nyyd kuidagigist paeva vaikselt ohtusse veeretada, raske on. Teen siin muudkui musta kohvi endaostetud suurde kruusi. Neil siin nimelt aint pisikesed ja madalad tassid. Mul juba ette hirm - varsti saab see kohv otsa, mis ma Eestist kaasa votsin ja siin sellist normaalset kohe yldse ei myyda (voi vahemalt ma pole leidnud)...no eks ma siis tukun rohkem tulevikus.
A muidu vaatan aknast valja ja paike paistab, linnud lendavad, vahel jooksevad akna aares mooda seina triibulised oravakesed. Need on siin siuksed hasti vilkad tegelased, kes kohati hasti kovahaalselt linnuhaaletaolist sirinat tekitavad. Olen yritanud pildile saada, aga liiga vilkad on nad.
Oues on paeval tegelt ypris soe u. +23 - 25 paikse kaes. Ja ega nyyd ohtal ka hullumoodi kylm pole. Mones linna piirkonnas on tiba jahedam, koige suurem oht kylma saada on rikshasoidu ajal, sest ega neil ju miskit uksi ega aknaid pole ja tuul muudkui tommab labi. Ma vist saingi eila jalle kylma.
OK, hakkan nyyd jalle oma arvuti taga tukkuma.