Mmmm...praetud valge kala, motelge!



















Et eilaohtal toime siis joulupuu tuppa.


JUBA KOLMAPAEV, 20. DETSEMBER

Nomissaytledkyll, kuidas see aeg ikka lendab... No mis ma siis need kaks paeva teinud olen? Maluhaired on siin varmad tekkima.
Esmaspaeval kaisin White Housei tshekkamas. See asub toepoolest meie kompaniile vaga lahedal, vaid jalutuskaigu kaugusel. Isegi yks ysana kena vaba tuba oli seal ja inimesed on ka kenad, aga...Landlady on tosine fuuria ja kaib kogu aeg oma nina koigi tubadesse ja asjadesse toppimas, niiet no praivesi at ool. Siin Indias on ikka koik asjad ja kohad nii, et nokk kinni, saba lahti...Ma kohe esimesest pilgust tundsin, et selle naise valitsemise all ma kyll need 5 kuud elada ei suudaks. Ja mis koige tosisem hada seal, nad ei tohi ise yldse syya teha. Norm kook on olemas, aga syya teha ei tohi. Yks tydruk ostis suisa elektripliidi ja sellest laks yks suurem jama lahti ja Aiesec kais asja tasandamas ja selle tulemusena nyyd leiti keegi teine, kes siis hakkab syya tegemas kaima. Toeliselt idiootlik! Muidu tegi see Landlady syya ja see oli samahull, kui meiemaja toit, voi veel hullem.
Niiet ei koli ma sealt meie armasalt Barkat Nagarilt veel kuhugi...kuigi mine tea, kui varsti siin koik armsaks saanud inimesed lahkuma hakkavad me majast...Ma jaan neist siia koige kauemaks. Yldse toimub siin aasta lopus yks meeletu lahkumistelaine. Nukker.
Eila kaisime Kristiinaga tema extookaaslase Suratshi (OO, thanx god, lopuksometi on mul selle inimese nimi meeles!) juures kodus mereandisid soomas. Nende pere on nimelt taiesti nonvegetariaan ja ema oli speissl meie jaoks valmistanud valget kala ja krevettisid. Juba see kala lohn ajas kergelt pea pooritama alguses, kui ema koogis syya tegi. Nii hea oli see! Uskumatu lugu.
Piirkond, kus nad elavad pidi olema paremuselt teine Jaipuris, nimeks Malvei Nagar. Ohk oli ikka tykk maad puhtam ja nii vaikne oli tanavatel. Sai kohe julgesti ohku kopsudesse tommata ja tunda, et ma nyyd hingan. Meie armsal Barkat Nagaril seda teha ei saa. Ohtul, kui koju lahen on ohk ikka nii paks, et hingata pole miskit. Looduse ja varske ohu jarele on siin ikka tosine puudus. Loomulikult pidada ka siin Jaipuris olema piirkondi, kus pargid ja puha, aga ma pole lihtsalt sinna veel sattunud.
Perekond oli niisiis tore: ema, kes nagi valja nagu Suratshi ode, noor ja kaunis, olla nooruses ysna kuulus tantsija olnud (tegelt 44 a), isa, Suratsh (on vist 27 a.) ja 12- aastane ode. Paris arukas tydrik oli, pidi armastama kompuuteris joonistada Photoshopi ja teiste taoliste asjadega. Soime siis niiet koht lohki, ehtsat kala ja nii meid siis esimese jaanuari piknikule kutsutigi. Eks nais, kui selleks ajaks elus oleme, siis loomulikult laheme. Kui toolt muidugi vaba paeva saab, sest siin on nimelt 31. dets. see pidutsemisepaev ja 1. jaanuar tavaline toopaev. Raakisin bossiga, aga talle see vaba paevamote eriti ei meeldinud, lubas moelda.
Veel avastasin seal tanaval paar majakest kirjadega PRETTY WOMAN, mis nagu selgus on ilusalongid. Ma juba ammu siin vaikselt vaatan ringi, et kas kuskil miskit kulmusid varvida voi manikyyri teha voimalik oleks ja nyyd, palun vaga. Suratsh ytles, et tema ema oel on suisa oma salong, et ta voib meid moni paev sinna orgunnida - cool! Seal pidada ka hennamaalinguid tehtama! Ma juba ponevil.
Parast oosel hakkas Kristiina oma asju pakkima, sest kui temal toesti onnestub tana hankida lennupilet lounasse, siis porutab tema sinna, et Jayga veel viimast korda, enne tema Indiast lahkumist kohtuda. Kui jumal nyyd toesti koik asjad haste saeb, siis saavadki noored kokku. Ma toesti hoian poialt!
Aga keset ood tuli tshikkidel veel loomulikult meeletu tuhin peale oma kodu dekoreerida. Kristiina nimelt oli toolt tulles avastanud me korvaltanavas yhe palmi all lamamas kahte tohutusuurt palmilehte. Noja votsidki siis kreisid eesti tshikid end kokku ja vedasid need oosel kella yhe paiku oma tuppa! Taitsa ilus ja hubane kodu sai. Lehed on korgemad, kui maast laeni, niiet kaarduvad veel lae allagi. Jube agedad! Niiet eile toime siis joulupuud tuppa - yks yhte, teine teise tuppa. Age!
Tana on traineedinner ja yhtlasi hollandlase Anka ja Kanadalanna Mirjami farewell. Kavatsen taas syya kodust valjas ja yldse otsustasime me enam mitte toidu eest maksta ja hakata ise syya tegema. Ilma soogita on yyr 2200 rupsi, niiet kahepeale peaks meile 1600 rupsi toidu jaoks piisav kyll olema. See toit me majas on ikka taielik saast. Mida me siis soome - hommikul valge vahtkummi-sai, lounaks jahune chapatti ja ohtuks valge riis, taas jahune chapatti ja mingi moks, kust ammu koik vitamiinid valja keedetud. Ei miskit varsket, ega tervislikku. Ei mingeid valke ega vitamiinisid. No ei ole normaalne ikka kyll. OK. hakkan nyyd toole.