Laupaeval 6. jaanuaril kaisime siis Krooda ja Anuga vanade saride turul. Kroot oli siukse koha ykskord mooda Pink Cityt hulkudes avastanud.
Pohimotteliselt nagu vanade riiete taika.
Aga osta on keeruline, sest ega seal keegi eriti inglishit ei moika. Yks mees oli siuke vahe kobedam, see siis tolknes meil sabas ja aitas hindu tolkida. Aga mida edasi liikusime, seda kosmilisemaks need muutusid. Eks kuuldus siukses kohas ebatavaliste valgete maadamite tulekust levis kiiresti. Naljaks oli ka see, et nii kui yhes kuhjas sobrades rohelisi asju vaatasin, siis edasi liikudes olid juba teisedki myyjad kibekiiresti kuhja peale rohelised riided valja otsinud. Lopuks ostsin aint kaks vana sarikangast ja yhe kaunisti tikitud seeliku ja pluusi kokku laks 200. Yks kohutavalt ilus sari oli veel, aga selle eest taheti 500 !!! Ja kohe kuidagi alla ei antud. Siiamaani on see hinge peal. Moni asi kohe jaab painama, kui ara ei osta.